Martti Keel: Kui tähtsamad mängud algavad...  - Selver Tallinna Võrkpalliklubi
   
     
 
 
 
 

Martti Keel: Kui tähtsamad mängud algavad...

Noorim Eesti koondisse kandideerija on jaanuaris kahekümneaastaseks saav Martti Keel, meeskonna peatreeneri Avo Keele vanem poeg. Kuna koondisse pääseb kaks sidemeest, võib noor Keel oma kohas peaaegu kindel olla, sest peale tema ja Kert Toobali ühistreeningutele ei kutsutudki. Koondise laager algab esmaspäeval.

Oled sellest sügisest Selveri meeskonna põhisidemängija. Kas tunned, et saad Schenkeri liigas arenguks piisava arvu mänge?

Juba kuue peetud mängu põhjal võib öelda, et väike areng on toimunud. Neli liigamängu ja kaks euromängu – arvan, et mu mäng on paranenud. Enesekindlust tuleb juurde iga mänguga. Aga alles hooaja lõpuks saab selgeks, mis tegelikult toimub.

 

Oled nüüd veendunud, et su saatus on olla sidemängija?

Praegu küll. Ei näe ennast mingis muus rollis.

 

Mis tunne sind valdas, kui said platsile vaid servimiseks ja seegi ei läinud kaugeltki alati korda?

Hea tunne oli see, et sain võistkonda. Väike ärevus oli servima minnes muidugi, aga mis seal ikka – tuli mis tuli. Üritasin mõelda, et lähen ja löön kõvasti ja loodan, et õnnestub.

(Kristjan Õuekallas, tosin aastat vanem meeskonnakaaslane: „Marttil on väga tugev närv, olen selliseid harva kohanud.“)

 

Kas keegi on arvet pidanud, kui suur on su õnnestunud ja ebaõnnestunud servide suhe?

 

Ei tea, aga eks vigu ole kõvasti rohkem olnud. Tähtis on õigel ajal kasu tuua. Vahetusest mängu tulles on raske servi stabiilsena hoida. Kui kogu aeg mängus oled, on lihtsam – tunnetus püsib parem.

 

Millistes mängudes oli su servist kasu?

 

Ma loodan, et EM-i mängus Portugaliga oli natuke kasu. Mõnes liigamängus kindlasti ka.

 

Kuidas talud kriitilisi ja tigedaid kommentaare oma mängu kohta? Või ei loe sa neid?

Olen vahel ikka lugenud. Las arvavad, ma väga südamesse ei võta.

 

Hiljutises viiegeimises mängus TTÜ-ga põrutasid servi kümmekond meetrit auti. Mis juhtus - laevalgustus segas?

Ütleksin, et TTÜ vastu tegin oma hooaja halvima mängu. Teised viis mängu olid selgelt paremad. Seljavalu tõttu pole saanud servida nii palju kui varem. TTÜ saal mulle ei istu, seal on alati probleeme olnud.

 

Tugev serv teeb ju valusa selja veel haigemaks!

Jah, sellest probleem seljaga algaski. Igat servi ma täie rauaga ei löö. Pallitrennis mind selg praegu ei sega, pigem jõusaalis.

 

Milles tunnetad suurimat puudujääki? Mis enim järeleaitamist vajab?

Hüpe ja blokk. Eesti tasemel minust üle ei lööda, aga pall tagasi ka ei lähe, vaid lendab käte vahelt. See on mu suurim nõrkus kogu aeg olnud. Mõnes raskemas mängus olen geimilõppudes lihtsamat teed läinud ja vastased on söödu ära lugenud. Praegu ma ei ole veel piisavalt hea. Loodan, et kui tähtsamad mängus algavad, on asi paigas.

 

Isa käest saad kriikat vist rohkem kui teistelt?

Mõnikord saan rohkem küll. Aga et ta üle soolaks... Ise küll seda ei tunne. Aeg-ajalt ütleb teravalt ka mõni kaasmängija. Ma ei ela kriitikat sügavalt üle. Ma saan ka ise aru, kui asjad ei toimi, siis on kriitika õigustatud.

 

Kas oled vahepeal kasvanud, palju kaalud?
Olen 188 cm pikk, kaalun 85 kilo. Tahaksin kaaluda umbes 82 kilo.

 

Su noorem vend on 16-aastane, aga pikem, temagi on sidemängija. Kas saad varsti uue konkurendi?
Ma usun küll. Loodan ka.

 

Allikas: www.volley.ee


 Kommenteeri

Nimi:
Kommenteerides ärme unusta elementaarseid viisakusreegleid!

 
Website built and powered by